1.september - igal aastal ülitähtis 11 aastat tagasi 1.septembri hommikul oli täpselt samasugune ilm kui eile. Marthen oli hommikul 7.05 sündinud ning kui 8 aeg vaatasin palatiaknast välja, siis päike sillerdas läbi ribikardinate ja jäin mõttesse, et kui erilisel päeval mu poeg sündinud on. Tol hetkel sättisid koolilapsed samme kooli poole, lilled õpetajale näppus, piduriided seljas.. Eile sättisid ka Marthen ja Maribel samamoodi kooli, nagu ma kunagi vaimusilmas ette olin kujutanud. Üks kuuendasse ja teine viiendasse klassi. Juba. Kuigi poisil oli lillede asemel kaasas õpetajale šokolaad (sest lilledest oleks kooli jõudes alles olnud raudselt ainult rootsud ja ega ta enam "lilledekutt" ka pole väga - vanus juba selline). Marleen võttis ka näpuotsa kotikese, milles potiroos oma uue rühma õpetajatele. Rõõmustamaks rühmaruumi. Rõõmustamaks lapsi ja õpetajaid. Haaras selle veel Marethe haardest ära, kes juba roosinuppe ära hakkas noppima. Võttis oma teised kotid ka ja läksime