Neli last

 Täitsin oma lubaduse...korraks! "Emme, võtame kassi", "Emme, võtame koera", "Emme, me hoolitseme ise tema eest" - sellised olid palved ja lubadused suurematel lastel, kui nad olid eelkooliealised. Minu vastus oli tollel hetkel alati konkreetne ei. Kui nad olid 100 korda aasta jooksul lemmiklooma koju nurunud, siis lõpuks ütlesin: "Olgu, siis kui sina käid 2.klassis ja õde käib 3.klassis, siis võtame kiisu". See aeg tundus väga-väga kaugel.. Seal see jutt otsa saigi.. Aastad läksid mööda, vahepeal sündis ka kaks väikest tüdrukutirtsu meie perre, ja samas olid lapsed enda selle soovi unustanud, kuid minul turgatas see siiski mingitel hetkedel mõtetesse. Olen ma ju neid alt vedanud, käivad nad juba ju 4.-5.klassis. Kuniks..  Kuniks käisin üle pika aja oma vanaema juures, kes kurtis, et kui igav tal on päevad läbi üksi olla ja ainuke tegevus on meile villaste sokkide kudumine. Korraga tuli mul mõte, et äkki toome sulle kassipoja, saad tema eest hoo

  Kuidas suur pere Tartus käis Teisipäeval käisime oma SUURE perega Tartus. Visiidi eesmärk oli hambaarsti juures remondi- ja iluprotseduure teha ning minu vennale soolaleivale minna. Väljasõit sai planeeritud koolivaheajale, et siis saaksid hambaarstile ja külla tulla ka koolilapsed ning Marleenile tegime vaba päeva lasteaiast. Tollel hommikul ärkasin varakult ning hakkasin erinevaid ampsukesi kaasa valmistama. Tean juba enda lapsi - nii kui autosse istume, siis on kõigil kõht tühi (ja tavaliselt ka mul endal).  Ja ei jõua ma ära kuulata seda nurumist tee peal, et teeme siin või seal bensukas peatuse ja võtame ühe hotdogi. Olen viimastel aastatel kavalam olnud, säästame nii raha kui ka aega, ja teinud kaasa peaaegu sada karpi erinevaid snäkke, juurvilju, võileivakraami ja käskinud kõikidel oma veepudel alati kaasa võtta. Kui ma olin kella 7-st alates vaaritanud, Marethe ja Marleeni asju pakkinud, teised pereliikmed varahommikusest jooksutrennist tagasi oodanud, siis kell 10 alustasime

 Kaua me jaksame mässata?  (ehk meie kogemus hetkel nädalasest korduvmähkmete kasutamisest) Marethe on väga tundlik laps. Väga tundlik nii maailmatunnetuse kui ka nahatüübi poolest. Juba sündides olid tal näos pisikesed punnikesed, mille kohta arst tõdes: beebiakne. Dr.Google sõnul peaks beebiakne siiski taanduma 1-2 kuu jooksul, seda me nüüd ka terve perega ootame, sest ühelgi eelneval lapsel ei ole sellist karedat-punnilist näonahka kunagi olnud. Samuti oli tundlik ka mähkmepiirkond ning kui õigel ajal mähkmeid ära ei vahetanud, siis oli kõik punane ja tundus haiget tegevat lapsele.. Beebiakne seisukohalt oleme siiani ootel (hetkel ei soovi talle veel miskeid kreeme näkku määrida, äkki ikka taanduvad ise lähinädalatel), kuid mähkmepiirkonna probleemi saab ju ise paremini leevendada küll.  Korduvkasutatavatest mähkmetest olin kuulnud küll, võibolla juhuslikult isegi kunagi mõnele tutvustavale tooteid müüvale lehele sattunud, kuid sinnapaika see kõik oligi jäänud.. Peale kolmanda lapse

 Augustikuu beebide üritus  Lääne-Virumaa augustikuu beebide üritus toimus 12.oktoobril. Grupp suhtlemiseks oli meil tekkinud juba suve alguses, kui kõik veel vägagi "rasedad olime" ning teineteisega messengeris igapäevaselt oma raseda muresid ja rõõme jagasime. Mõte kokkutulekust sai alguse, kui meie grupi üks ema viskas õhku mõtte, et võiks kokku saada. Hakkasin ka veeretama mõtet edasi, et kus ja millal kohtuda. Ideid tuli palju, kõik emad avaldasid oma arvamust, milline võiks kokkusaamine "välja näha". Lõpuks jäi õhku küsimus, et kes alustab korraldamist.. "Oi, mina ei julge", "Ei, minul pole aega", "Ei, minul pole kontakte".. Need olid peamised argumendid.. "Olgu, teen ise ja kui abi vaja, siis kaasan ka teid" - oli minu vastus :) Minuti pealt hakkasingi organiseerima. Kõigepealt oli vaja välja mõelda koht, kus saaksime koguneda. Ettepanekutena toodi välja erinevad mängumaad Rakveres. Kuigi meie beebigrupi emmed-beebid la