Postitused

Kujutis
 MARETHE - JA JUBA LASTEAIAS? Tänaseks on Marethe juba 2 kuud käinud Jänku rühmas.  Kuidas tal siis läheb?                                                                           Superhästi :) Marethe esimene tutvumispäev oli 28.veebruar - esialgu oli issiga rühmas 2 tundi, tutvus ja uudistas, mõnel hetkel läks ka lähemalt mänguasjadega tutvuma, siis jooksis tagasi issi juurde, et kontrollida jällegi tema kohalolu. Järgmisel päeval läksin kaasa temaga mina - olime jällegi 2 tundi. Sellel päeval toimus ka muusikatund saalis - istus ka teiste seas ilusti toolil, osad muusikalised tegevused tegi kaasa, osade tegevuste puhul jooksis häbelikult minu varju. Kolmandal päeval ka teda veel üksi ei jätnud, kuid neljandal päeval viis issi ta kohale ning lehvitas kiiresti ja lahkus. Ja laps jäigi kuni lõunasöögini üksinda. Ja nii kiiresti see harjutamine käiski. Viiendal päeval oli ka 9.00-st 12.30ni.   Järgmisest nädalast jäi juba ka lõunasöögile ning lõunaune tegi kodus. See oli natuke keeruli
Kujutis
 1.september - igal aastal ülitähtis 11 aastat tagasi 1.septembri hommikul oli täpselt samasugune ilm kui eile. Marthen oli hommikul 7.05  sündinud ning kui 8 aeg vaatasin palatiaknast välja, siis päike sillerdas läbi ribikardinate ja jäin mõttesse, et kui erilisel päeval mu poeg sündinud on. Tol hetkel sättisid koolilapsed samme kooli poole, lilled õpetajale näppus, piduriided seljas.. Eile sättisid ka Marthen ja Maribel samamoodi kooli, nagu ma kunagi vaimusilmas ette olin kujutanud. Üks kuuendasse ja teine viiendasse klassi. Juba. Kuigi poisil oli lillede asemel kaasas õpetajale šokolaad (sest lilledest oleks kooli jõudes alles olnud raudselt ainult rootsud ja ega ta enam "lilledekutt" ka pole väga - vanus juba selline). Marleen võttis ka näpuotsa kotikese, milles potiroos oma uue rühma õpetajatele. Rõõmustamaks rühmaruumi. Rõõmustamaks lapsi ja õpetajaid. Haaras selle veel Marethe haardest ära, kes juba roosinuppe ära hakkas noppima. Võttis oma teised kotid ka ja läksime
Kujutis
 MARETHE - 1 Üleeile oli meil pidupäev - Marethe päev : 1 Paar päeva enne seda oli ka pidupäev - minu päev : 30+ Paari päeva pärast tuleb uus pidupäev - Martheni päev : 11 Milline see meie viimane aasta siis olnud on koos nelja lapsega? Esimesena turgatab pähe muidugi, et ohtra rõõmu ja ka mõningate muredega. Hetkel kõike meenutades, siis rõõmu on ikka rohkem..     Beebist on saanud väikelaps. Nüüd on meil kodus ainult väikelapsed ja eelpuberteedid. Ongi varsti läbi saamas see titeasjadega mässamine, juba möllavad õega koos ning ega ka kiusamine puudu ei ole. Mälestuseks asjaosalistele nüüd kõigest täpsemalt: Kallis Marethe.. Tänaseks oled sa olnud 2 päeva ühe aastane. Praegu võib küll öelda, et see aasta on läinud väga kiiresti. Üldiste "näitajate" järgi oled sa nagu laps "raamatust" - kõnnid, vajadusel juba ka jooksed, suhtled aktiivselt, ütled teatud arv sõnu, sööd päristoitu, oskad teatud asju teha, ilunumbrid saame ka paari päeva pärast teada.  Tegelikkuses ole
Kujutis
  Juulikuu minipuhkus Narva-Jõesuus Juuli keskel pakkisime kaheks päevaks - üheks ööks oma kodinad kokku ja sõitsime Narva-Jõesuu Spaasse puhkama. Planeerisime mineku pisemate laste lõunaunele, mõnusalt pikk sõit, lastel ligi 2h head und ning peale seda võisid oodata meid kuum rannaliiv, soe merevesi, spaa ja hubane peretuba. Reaalsuses oli kõik teistmoodi: Marethe ei pannud kordagi oma silmakest kinni selle sõidu ajal ja Marleen uinus vahetult enne kohalejõudmist. Kohale jõudsime ka muidugi mitu tundi varem, kui spaasse sisse sai. Õnneks olid jätkuvalt ülikuumad ilmad, parkisime auto spaa parklasse ja kolistasime vankri, kottide, söökide-jookidega randa. Marthen oli küll selle reisi ajal jalgpallilaagris - küll järgmine kord saad meiega kaasa tulla, käime Narva-Jõesuus ju tihti ;).                      Plikad sulistasid soojas merevees tunnike, lõpuks saime siiski ka Marethe rannas vankris magama. Kui oli aeg minna üle vaatama oma peretuba, siis administraatori juures saime ülimeeldiv
Kujutis
 Puhkus Peipsi ääres Meie pere selle aasta esimene puhkusereis oli planeeritud juuni viimasele nädalale. Kaasasime reisile ka mamma ja laste onu oma perega. No alguses mõtlesime teha nädalase reisi, alustades Viljandist ja liikudes läbi Lõuna-Eesti Peipsi poole. Tegelikkuses jõudsime ainult Remnikule - Puhkekeskusesse Suvi. Ja peale seal 2 ööd olemist mõtlesime, et oh, tahaks juba koju ja küll see puhkus on ikka väsitav :D 19.juuni lõunal startisime Peipsi järve poole, ilm ilusalt suvine (loe: ülikuum), sättisime sõidu pisemate uneajale.. Aga säti, mis sa sätid, lapsed teevad ikka nii nagu nemad soovivad - ehk magada nad küll ei soovinud. Paari tunni pärast jõudsime kohale, sättisime enda pere  kuuekesi ühte keskmises suuruses olevasse tuppa ära. Meil oli toas lisaks laiale voodile ja diivanile ka reisivoodi, õhkmadrats ja välivoodi - ärge küsige, kuidas me liikuma mahtusime :D                                                               Päeva veetsime järve ääres, lapsed sulistasid v
Kujutis
 Augustikuu beebide teine kokkutulek 1.juulil toimus meie maakonna 2020a augustikuu beebide teine kokkutulek. Üritust asusin korraldama kuu varem ja jõudsin kenasti organiseerida Mummu Mängutoa (mõnusalt suur, avar, paljude mänguasjadega mängutuba Rakveres) ja võtta ühendust ettevõtetega, kes ka oktoobris meile oma tooteid tutvumiseks saatsid. Jätkuvalt on meie beebigrupis 16 emmet oma pisikestega ning kohale said tulla 12 neist.  Üritus oli planeeritud kolmeks tunniks. Lapsed olid ülitublid ning pidasid väga hästi vastu kogu selle aja, kuigi hommikul nii mõnigi emme kirjutas, et laps ärkas valel ajal ning et järgmine uneaeg kattub üritusega. Hehh, Marethe oli ainuke, kes seal kohapeal 1,5-tunnise uinaku tegi :) (oktoobris magas ta lausa kogu ürituse maha 3 tundi) Ürituse raames jagasin laiali kinkekotikesed sponsorite nänniga, tegime loosi (iga loos võitis), jutustasime-kohvitasime ning mekkisime häid ampse. Beebid käputasid, tatsasid emme näpu otsas või siis täitsa ise - kes kuidas :
Kujutis
MARLEEN See “kohutav” kahene… Marleen – meie jutukas, tähelepanelik, arukas ja rõõmsameelne 2,5a preili – kuhu sa mõndadel hetkedel kadunud oled? Viimastel päevadel on meie kodus hoopis ainult jonniv, nõudev, kamandav, virisev ja kõiges esimene olla tahtev “kuradike”. Kui varasemalt oli Marleenil lasteaiast tulles suur rõõm näha pisikest õde, siis nüüd keerab ta tervituse asemel õekesel sõrmed tagurpidi ja kallistuse asemel teeb oma pisikese käekesega kopsti vastu beebi pead. No mis beebi Marethe nüüd enam küll on – astub juba pisikesi sammukesi oma väikeste jalgadega täitsa ise. Varsti sammub juba kindlamalt mööda tube ringi. Kuid juba praegu harjutamise hetkel on alati kohal ka Marleen, kes siis püüdlikku õde natuke tagant tõukab või ümber lükkab..                                     Maribeli ja Martheniga oli omal ajal sama – nii kui Marthen jalad alla sai, siis muutus Maribel ülikadedaks. Senini oli ju venna seal kuskil lihtsalt põrandal, aga kui ta aktiivsemaks muutus, esimesi s