
Täitsin oma lubaduse...korraks! "Emme, võtame kassi", "Emme, võtame koera", "Emme, me hoolitseme ise tema eest" - sellised olid palved ja lubadused suurematel lastel, kui nad olid eelkooliealised. Minu vastus oli tollel hetkel alati konkreetne ei. Kui nad olid 100 korda aasta jooksul lemmiklooma koju nurunud, siis lõpuks ütlesin: "Olgu, siis kui sina käid 2.klassis ja õde käib 3.klassis, siis võtame kiisu". See aeg tundus väga-väga kaugel.. Seal see jutt otsa saigi.. Aastad läksid mööda, vahepeal sündis ka kaks väikest tüdrukutirtsu meie perre, ja samas olid lapsed enda selle soovi unustanud, kuid minul turgatas see siiski mingitel hetkedel mõtetesse. Olen ma ju neid alt vedanud, käivad nad juba ju 4.-5.klassis. Kuniks.. Kuniks käisin üle pika aja oma vanaema juures, kes kurtis, et kui igav tal on päevad läbi üksi olla ja ainuke tegevus on meile villaste sokkide kudumine. Korraga tuli mul mõte, et äkki toome sulle kassipoja, saad tema eest hoo...